Vaata ja näe head. Harjuta seda teadlikult.

Alusta vaatlemisest. Lihtsalt otsusta, et

"Täna ei kritiseeri midagi, ei anna ühtegi hinnangut!"

Lihtsalt vaateld. Hoidu teadlikult kõikidest hinnangutest - nii headest kui halbadest.

Edasi harjuta hea nägemist.

Otsusta, et:

"Täna näen kõiges ja kõigis head!"

See tasub end ära, kuigi võib osutuda eluaegseks pingutuseks...

Kord elas üks õpetaja. Tal oli kaks õpilast. Ühel päeval andis õpetaja õpilastele ülesande otsida kedagi, kes oleks hea inimene. Mõlemad läksid välja otsima.

Esimene tuli tagasi ja ütles: "Ma nägin ainult häid inimesi."

Teine õpilane tuli tagasi ja ütles: "Ma ei leidnud ühtegi head inimest."

Kuidas on see võimalik, et nad läksid välja samasse maailma, ent tulid tagasi sedavõrd erinevate tulemustega - üks leidis ainult häid inimesi ja teine ei leidnud ühtegi head inimest.

Õpetaja mõistis, et

see, mis on inimese sees, selle peegeldusega kohtub inimene ka enese ümber -

hea inimene leiab üksnes head,

halb inimene leiab üksnes halba!

Kõik, mis meieni jõuab, sõltub meie vaatest elule ning see, milline maailm tegelikult on, ei oma üldse mingit tähtsust. Igal meist on erinevat värvi prillid, läbi mille maailma vaatame ja tajume. Kui inimesel on näiteks tumedad prillid, siis ei satu tema silma ainsatki päikesekiirt ja tema meelelaad on väga pessimistlik.

Teiseks tuleb meil kuulda head. Muistsel aja oli Indias tavaks, et rasedad naised võisid kuulda vaid häid jutte. Nad püüdsid kuulda vaid head, ei mingit keelepeksu ega pahandavat juttu, ei midagi taolist. Põhjus peitub selles, et

kõik mida inimene kuuleb, avaldab talle mõju. See, mida ema kuuleb mõjub ka väiksele olendile, keda ta endas kannab.

Samuti talletub ka iga meie poolt räägitud heli kõiksuses. Me ei saa seda enam kuidagi tagasi võtta ega olematuks teha. Seepärast peame ka kõnelema ainult häid sõnu.

Me ei tohi oma sõnadega kellelegi haiget teha. Kui me haavame inimest noaga, siis võib haav kord ära paraneda. Kui me aga haavame kedagi sõnaga, siis haav, mille me inimese südamesse tekitasime, ei pruugi paraneda kogu inimese elu jooksul.

Neljandaks, meil tuleb mõelda head. Meie mõtted on väga võimsad. Mõtted on palju suuremad ja kiiremad kui valgus. Mõtted, mida me mõtleme, jõuavad määratud kohta, kas me siis tahame seda või mitte. Ei ole võimalik ümbritseda oma pead muüüriga, nii et meie mõtted teisteni ei jõuaks. Seetõttu tuleb meil ennast distsiplineerida. Me peame valitsema oma mõtteid. Mei ei saa lasta neil pidevalt endast välja voolata. Meil tuleb tuua nad ikka ja jälle tagasi Jumala juurde.

Kui me näeme head, kuuleme head, räägime head, mõtleme head ning teeme head, siis olemegi head.

Dim lights Embed Embed this video on your site

See oli killuke mõtetest SATHYA SAI inimväärtuste seminarilt Tartus 28.-30. juunil 1996

Sa oled see, mida Sa mõtled!

Oled sündinud õnnelikku ja rõõmust elu elama!

Ja seda peadki tegema!

Naerata! Elu on lill!

Artikkel meeldis?

Kui jah, siis loe lisa igasugu põnevatel teemadel meie raamatutest ja telli koolitus - kas erakoolitus enese arendamiseks ja leidmiseks või grupi koolitus - niisama vahva ürituse veelgi vahvamaks tegemiseks või tõsimeeli ettevõtte tulemuste ja efektiivsuse tõstmiseks töötajate enesearenduse kaudu!

Kohtumisteni!

Meie raamatud (kui ära ostate, siis teie raamatud)

Meie koolitused (kui tellite, siis teie koolitused)

Vahvad artiklid

Kasulikud enesesisendused

Artikkel karmast Inimene hakkab muutuma siis, kui muutumisest keeldumine läheb liiga valusaks!

Dim lights Embed Embed this video on your site